Sonny (2002)

Sonny
Nicolas Cage

Nic Cage'i vastu ei ole mul tegelikult midagi, aga mõte temast kui lavastajast oli enam kui hirmutav ja seega oli vaim valmis pandud, et mingi hea film arvatavasti ei tule. Tegelikult oli lausa nullilähedane ja rääkimata väga kehvast stsenaariumist pidin ma alla kahe tunni taluma rõvedaid palja ülakehaga vanamutte ja muid vastikusi. Casting oli õnneks üsna okei - "Tristan + Isoldes" nähtud James Franco tegi oma näitlemisoskustega päris positiivse üllatuse, samuti tasub mainida ka Harry Dean Stantonit ning Mena Suvarit.

Sisust niipalju, et vaid gigoloametit pidanud Sonny naaseb peale aastast sõjaväesviibimist koju ema juurde ja teatab, et kavatseb alustada uut elu Texases. Tema ema ei ole sellega just nõus, kuna tema poolt vahendatavate prostituutide kaudu ta omaenda teenistuse saabki, samuti tahab ta, et poeg Sonny taas vana eluga jätkaks. Paraku mehe soov see ei ole, kuid manipuleeriva iseloomuga ema haardest on raske lahti saada...

Paljud on üllatunud, et seda filmi niivõrd palju maapõhja tambitakse. Küsiks siis nendelt, kes filmi IMDbs kõrgelt hindasid: mis siis nii head oli? James Franco rautab mingeid ülekaalulisi mutte iga viieteist minuti tagant ja karjub mõttetute asjade pärast ja annab geile peksa. Nicolas Cage'i sutekacameo oli muidugi huvitav, aga muidu oli ju jõhkralt sitt film. Niipalju, kui mul õnnestus kõrvu kikkis hoida, siis Clint Manselli muusika oli suhteliselt põnev, aga kurat, ikka jõuame nende paksude eitede juurde tagasi... võeh...