Oldboy (2003)

Oldboy
R: Chan-wook Park

Parki teine film kättemaksutriloogiast on end "Sympathy for Mr. Vengeance´i" ja "Sympathy for Lady Vengeance´i" vahele pressiv musta komöödiaga vürtsitatud "Oldboy", kus 15 aastat toas luku taga elanud Daesu Oh pääseb vabadusse, mispeale asub ta otsekoheselt leidma oma vangistajaid, et neile kätte maksta ja teada saada põhjus, miks ta pidi ühes ruumis 15 aastat kinni olema. Pean tunnistama, et ehkki ma katsusin isegi mitte pilgutada ja sisule pühenduda, osutus jälgimine üsna raskeks ja järgmise niidiotsa andmisega hakkasid tuhmuma eelmised. Õnneks viimased 15 minutit tegid vägeva twistiga loo palju selgemaks ja kuigi minusse jäi ekslema paar küsimust, sai üldpilt mulle hästi selgeks. Ekstreemtraagiline lõpp oli väga konkreetne ja võimas ja tekkiski küsimus, kes kellele kätte maksab.

"Oldboy" on halastamatu lugu , mulle meeldis rohkem kui "Sympathy for Mr. Vengeance". See on kindlalt peamine film, mille USA riimeikimist ma ei poolda. Ärge saage valesti aru, ma ei poolda seda ühegi Aasia filmi puhul, aga kui näiteks Hideo Nakata ("Ringu") nägemust mustajuukselisest tüdrukust saaks veel hea lavastajaga jänkistani rahvale ümber interpreteerida, siis Daesu Oh´ piinamismeetodid ja kättemaksuvaheline elusa kaheksajala söömine ning intsestiga tegelemine (mitte sihilikult) ei oleks just asi, mida ameeriklased nii väga fänniksid ja pealegi, mitte üksainumaski US lavastaja ei suudaks seda filmi nii hästi teha kui Park.

Eriti meeldis mulle see ühe võttega filmitud kaklusstseen kitsas koridoris, jõle lahe kuidas ta neid nadikaelu haamriga tümitas. A noh, eks siingi oskan ühe asja kohta viriseda, väike tõrvatilk meepotis oli see MSN ja arvutikasutamine, kuradi kaasajastamine rsk. Muidu - soovitan soojalt! "Oldboy" oli lihtsalt suurepärane ja sõnatuks võttev oma muusika, meeleheitlikkuse ja elulisusega.